Veel muljeid...

... enne, kui asi igapäevasemaks läheb, või võibolla ei lähegi see kunagi igapäevasemaks, sest iga päev toob uusi elamusi.

Alates esmaspäevast on meil niisiis keeletunnid, 3 nädalat järjest, igal hommikul 4h 9-13, pärast seda on lõunapaus ning sel nädalal viime iga päev miskit vajalikku bürokraatilist toimetust läbi. Keeletunnist kõigepealt: sain oma peaaegu olematu keeleoskusega millegipärast gruppi nr 4. Grupp 1 on siis kõige tugevamad, nad räägivad saksa keelt nagu emakeelt, 8-s grupp aga pole varem saksa keelt näinudki, niiet mina olen täpselt seal keskel. Igas grupis on üldiselt umbes täpselt 15 inimest. Ja mina ei saa aru, kes mu testi parandas või mida teised sinna kirjutasid või mis värk on, aga oma grupis mulle tundub, et olen ma peaaegu ainuke, kes rääkida ei mõista. Aru veel saan miskit, kuigi 3 päevaga olen suutnud juba paar korda marki teha oma pikkade juhtmetega ülesandest arusaamisel :) Vähemalt tuleb 3 nädala pärast lõputest ikkagi kõikidele gruppidele ühine, ilmselt jälle mõne dialoogi kirjutamine ja nii, mitte niivõrd grammatika, ja selle testi järgi vist öeldakse meile, milliseid aineid me üldse võtta võime. Aga sellest ma veel ei kirjuta, sest see on nii kauge tulevik.

Bürokraatilised toimetused on näiteks immatrikuleerimine, TUNIKA (selle üliõpilaspileti - lühend sõnadest Trier Uni Karte) vormistamine, pangakonto avamine ja haigekassa nimekirja lisamine jms... ja kõike seda tehakse siin nii, et oma keelegrupis on meil tuutor, kes meid igale poole veab ja ütleb, mida kuskile kirjutada tuleb ja siis enamvähem pardireas käime igast kohast läbi. Tõesti täielik lasteaed. Kui ma poleks inglismaal kunagi kõiki selliseid asju üksi pidand korda ajama ja läbi tegema, siis siit ei saa esmakordselt välismaal olijad küll mingisugust iseseisvust :))

Muidu aga pole viimastel päevadel küll nii palju eriti midagi toimunudki. Esmaspäeval käisin jälle linnas, sõitsin tunnikese suvalise liinibussiga kuhugi suvalisse suunda eesmärgiga endale linnaekskursiooni teha. Ja see õnnestus. Ilmselt sõidan mõnda teise suunda millalgi veel, sest see on parim võimalus jalavaeva säästa ja linna näha :D Ja bussi kasutamise eest olen ma juba maksnud nagunii (selle 210 eurise TUNIKA sees on ka tasuta bussisõit Trieri linnas + aeglased rongid maakonnas). Ja kes nüüd mõtleb, et hea nõme, käib üksi bussiga sõitmas, siis sellele ajan ma kohe sõrad vastu. Nimelt, ma ei olnud üldse nii lonely. Näiteks sain ma lõpp-peatuses tervelt 10 minutit bussijuhiga juttu ajada, kui ta küsis, et kuhu ma minna nüüd tahangi ja miks ma maha ei läinud kuskil jne :D Ja siis saimegi jutuotsale veidi, kuniks tagasi linna poole sõitma hakkasime :D Niiet "sõpru" võib ka bussipealt leida. Ja sis see bussijuht andis mulle veel infot, kust jalgratast võin leida... 1 pood nagu, aga ma ei teagi enam, kas ma tahan jalgratast niiväga enam. Talv tuleb peale ja lõppude-lõpuks võin ma siiski ka bussi-rongiga ringi hängida.

Vaade Trieri linnale kohast, kus buss lõpp-peatuse tegi

Siis eile, teisipäeva õhtupimeduses käisin ma viinamarju korjamas... tõin endale kohe terve kotitäie. 

Ja siis täna käisin ma koos fotokaga jooksmas, sest ilm oli jällegi tõeliselt soe ja suvine ja päike paistis ja siis sain hästi palju ilusaid pilte teha.

Maastikupilt jooksuradadelt

Ja täna õhtul oli meil Film Abend ehk filmiõhtu ülikoolis ühes suures loengusaalis. Näidati filmi "Kebab Connection", saksa keeles, aga vähemalt olid saksakeelsed subtiitrid ka all, niiet midagigi vähemalt aru sai. Vähemalt oli komöödia ja naljast saab ju ikka aru, kui teised naeravad :)

Lisaks pean ma veel soovitama filmi "Vicky Christina Barcelona", mida ma hetkel teist korda vaatan ja mis mulle ikka väga meeldib.