Lambad ja muu..

Olen juba päris kaua tahtnud kirjutada oma muljetest siinsetest lammastest. Ei, ma hetkel siiski sakslasi lammasteks ei kiru, nad on täitsa kohe okeid. Ma mõtlengi nagu päris lambaid. Minu jaoks oli lihtsalt uskumatult hämmastav näha esimene kord kui ükskord lätlastega siinsamas ühika taga jalutamas käisime neid samu lambaid... no ok... esimene kord ma neist ei kirjutanud, sest nad olid veel üsna kenasti aiaga ümbritsetud ja noh, niisama. Viimati olin ma küll lambaid nii lähedalt näinud u 3-aastasena, siis kui mu vanaemal veel mõned lambad olid. Aga selleks, et need lambad üldse mu blogis nii suurt kõlapinda leiaksid, tuleb neil ikka midagi erakordset teha, eks. Ja nad tegid. Nimelt jalutasid nad umbes 50-100 pealise karjana - kes neid lugeda jõudsid - mööda minu akna alt.... asfalttee pealt.... tänava peal!!! Karjused ja koerad nii ees kui taga. Kusjuures karjused on ka siuksed maru vahvad... mitte niisama lönta-lönta dressides, vaid neil on mingid uhked keebid seljas, nagu mingi Sõrmuste Isanda tegelased oleksid vms. Ja koerad täidavad karjuste käske ühe sõna pealt. Peremees karjub 1 koera nime ja nt "links" vasakule... siis koer jookseb sinna ja ajab lambad jälle ühte kolonni tagasi. Täpselt nagu kunagi selles põrsa filmis "Babe" vms oli. :)) Aga kogu see nali toimus minu akna all.

Ja teinekord tulin mina koolist koju. 15 minutit on see teekond ning üldiselt saab mööda asfaltteed kõndida, kui aga tahad koju saada 13 minutiga, on võimalik mööda kitsast jalgrada ka mäkke rühkida. Ja mina muidugi tulen seda lühemat teed. Ja siis, oh sa vana... (jutt on nüüd teisest päevast juba)... jälle lambad.... minu kõnnitee peal ees... nüüd küll vähemalt 100 tükki.... kõik selle mäekülje peal, kust mu kodutee läheb.... ma pidin nende vahelt lihtsalt kätega teed tegema, sest nad olid nii lambad, et ei läinud eest ära ka. Nii lahe igastahes. Ma mõtlesin, et ma ikka kuskil tsiviliseeritud kohas õpin... Lääne-Saksamaa ja puha... aga koolist koju tulles pean tee peal lammastega võitlema :D Ja veel mitu korda olen neid siinseal näinud. Nad on vist looduslikud muruniidukid siin, lasevad enne talve kogu ümbruskondse rohumaa madalaks.

Kolmapäeval käisin esimest korda ka oma päris-koolimajaga tutvumas. Siin on nimelt 2 Campust... esimeses toimusid mul siiani 3 nädalat kõik keeletunnid ning ka kõikide teaduskondade loengud toimuvad Campus 1-s...

Väga pisiväike osake Campus I-st

.... välja arvatud geograafia ja keskkonnateaduste omad. Nende hoone on siis Campus 2-s. Ka minu ühikas on Campus 2-s, niiet oma päris turismi jm loengutele on mul ühikast u 1 minut üle tee astuda ja olengi koolimajas. Aga SEE koolimaja on tegelikult hoopis vana sõjaväehaigla :D:D

Petrisbergi ühikad + Campus II ülikoolihoone

Ta on seest küll täitsa korras ja puhas ja normis, kuid siiski.... isegi kui sa ei teaks, et see ONGI vana haigla, siis seda on kohe aru saada :) Pikad koridorid ja minuarust ka nelinurkne põhiplaan. Igatahes on see hoone ülisuur tegelikult ja näiteks, kes tahaks seal igast keemia ja keskkonnaalaseid katseid teha, siis selle ekskursiooni ajal nägin, et seal on kõik vajalik uus ja vinge tehnika ja laborid olemas.

Päris oma raamatukogu on seal ka, niiet geograafiateemaliste raamatute laenutamiseks ei pea ma samuti Campus 1 pearaamatukokku kõmpima ega midagi.

Neljapäeval oli meil "Internationales Kochen" ehk maakeeli rahvusvaheline kokkamine. See oli üks vahva üritus. Asja mõte oli selles, et igaüks valmistab mingi oma maa rahvustoidu ja siis kõik saavad erinevaid asju maitsta.

Mina kehastusin lätlaseks sel õhtul ja tegime 5-kesi läti tüdrukutega küpsisetordi. Noh, teate küll... piima sees immutatud küpsised, kohupiima-kondenspiima segu vaheldumisi, siis vahele üks kiht mustsõstramoosi, siis kiht vahukoort, jälle kohupiima-kondenspiima segu koos marmelaaditükkidega ning kõige peal veel vahukoorekiht ja mandlilaastud ja kaunistuseks veel marmelaadi ja ja ja...... no see maitses veel jõhkramalt paremini, kui see tundub kirjelduse järgi.

Tegelt tahtsime me teha küüslauguleibasid... aga meil ei ole ahju, sest ühika suur köök, kus saaks vist ahju kasutada, on hetkel remondis, ning meil ei olnd ka musta leiba. Kohupiima ja küpsisetordi jaoks vajalikud nelinurksed küpsised ja kondenspiima saime aga siinsest vene poest, mis on u 10 minutit kõndida... ja seal poes on tõesti KÕIK asjad pärit venemaalt, ukrainast, lätist, poolast vms :)) Päris lahe pood, mulle meeldib, sealt saab näiteks isegi purgi borsisuppi 30 eegu eest osta või siis mingi üle 10 sordi pelmeene on seal jne jne...

Ja siis see õhtusöök ise. See kujunes välja nii, et oli 3 pikka lauda, 2 soolaste asjade jaoks ja 1 laud nende jaoks, kes magusaid asju tegid. Ja siis kõik tõstsid endale igast asjast midagi taldrikule... seal oli siis tõesti alates pitsast, pastast, lasanjest, sushist, ühepajatoidu, salatite, liha, kala ja kanani kõiki roogasid. Ning veel tohutult palju erinevaid sorte magusaid kooke ja küpsetisi ja niisama magustoite (eredaim näide ehk itaallaste oma tiramisu jne) :)))

Üks lauake kolmest, millel olevaid asju tuli ju kõiki ometi proovida

No ja võite siis 3 korda arvata, kas mul oli pärast paha olla? Mhmh... kõht valutas ja oli nagu õhupall... ja järgmisel päeval suutsin alles kl 18 õhtul natuke jälle süüa :D Suht söögiorgia... kodus paluks mitte järgi proovida seda :D

Reede hommikul oli saksa keele test. Ma üritasin end tagasi hoida ja mitte väga palju kirjutada, sest ma tahtsin vältida seda, et ma jälle liiga tugevasse gruppi satuksin.... Sest edaspidi meie saksa keele tunnid jätkuvad (nüüd on nädal vahet ja siis on edasi 8-10 tundi keelt nädalas).

Reede õhtul oli aga erasmuste sissejuhatava 3 nädala lõpupidu. Enne seda tegime 2 lätlasega minu juures veiniproovimist, nt üle tee Lidlis maksab tavaline vein 1,29 euri ehk mingi 22 eeku. Ja see on klaaspudelis, mitte mingi papist ümbrises :) Peol sai palju palju tantsida, kuid kl 1 viskas mul juba kopa ette ja tahtsin koju magama :)

Ja reedel ostsin endale talvesaapad ka lõpuks, sest hommikuti kooli minnes oli maa juba härmas ja valge ja mina oma tennistega olin suht õnnetu ja külmast kange seal selle valge maastiku taustal :)

Laupäeval läksime lätlastega - Anda ja Elina - on nende nimed muide :D.... läksime rongiga Saarbrückenisse. See on veidi suurem linn kui Trier (130 000 elanikku). Asub päris päris prantsuse piiri ääres ning seetõttu oli linnas ka väga väga palju prantsuse keelt kuulda. Tegime väikse linnaekskursiooni, nii umbes 2 tundi ja sõitsime rongiga koju tagasi. Andaga me veel tee peal naersime, et iga kord kui me koos kuskile lähme, siis juhtub midagi. Temaga käisime me ju seal 25 km jalgsimatkal ja ei saanud pärast rongiga normaalselt koju, vaid pidime pimeduses kuskil veel pooljuhuslikult suvalise bussi peale hüppama, et siis kuskile teadmatusse kohta sõitma, et sealt alles rongi peale saada jms seiklused.... ja seekord jäi meie rong kuskil suvalises kohas u 35 minutiks lihtsalt seisma, sest ilmnes miski probleem..... aga mis, seda me aru ei saanud.... lihtsalt istusime ja tiksusime ja ootasime kojujõudmist. :)

Eile, pühapäeval, sain Elina juures hakklihakotlette, jei, tasuta söök! :D Ja pärast läksime 3-kesi jalutama, kuna ilm läks jälle soojaks ja päike nii paistis ja pühapäeviti, nagu juba mitu korda mainitud, pole üldjuhul mõtet voodist välja tulla, kuna nagunii kõik kohad on kinni ja miski ei toimi, siis eilsel ilusal pühapäeval oli väljas niiiiiiiii palju jalutajaid, et täitsa lõpp. Siin ühika taga on mul veel ka suur spordiväljak koos jalgpalli ja võrkpalliplatsidega, skatepargiga ning lastele selline hästi suur ja mitmekesine mängumaa.... seal ei ole küll midagi roosat ega kirjut või värvilist, kõik on puust ja minimalistlik ja maalähedane, kuid tegevust jätkub ning näiteks mulle meeldis ka liutorude seest alla lasta :D Jumalast suure hoo sai ja see oli veel siuke keeruga. Anda ja Elina lubasid sinna teinekord pimedas tagasi minna, kui nägid, et mulle nii meeldis :D Luxembourgi torn on mul ka siin kohe ühika taga. See on Luxembourgi linna poolt kingitus Trieri linnale sõpruse eesmärgil.

Torni tipp näitab suunda Luxembourgi linnale